|
|
Post by Cecilie Lewbot on Jun 22, 2009 16:18:42 GMT 3
Oli üpris varajane kellaaeg, kui Cecilie parki sisenes. Park oli peaaegu, et inimtühi. Polnud ka ime, arvestades kellaaega ja ilma - mis oli üpriski jahe. Peale paari minutilist jalutamist võttis Cec purskkaevu ääre peal istet, peites samas käed varrukate sisse, Tüdruku pilk rändas mööda parki, otsides kedagi tuttavat. Kedagi leidmata, suundus Ceccy pilk tema skeitidele, mis olid kunagi valged olnud, aga olid nüüd omandanud rohkem sellise helehallika tooni.
|
|
|
|
Post by Thomas J. MacQuirell on Jun 22, 2009 17:10:36 GMT 3
Hinganud sügavalt sisse, avas Thomas korraga silmad. Tema sügav pruunid, kergelt musta varjundiga silmad libisesid üle pargi, otsides kedagi tuttavat. Tavaliselt on noormees selline vaikne ja enesesse tõmbunud, aga hetkel ta lihtsalt soovis kellegagi rääkida ja kas või olla kellegi seltsis. Viies hetkeks pilgu veel enda mustadele, altkitsenevatele teksadele, mille juurde ta oli pannud musta dressika, erksat värvi kujunditega. Sasides hetkeks veel enda juukseid, lonkis ta mööda rada edasi, purskkaevu poole. Automaatselt ilmus noormehe suule õrn muie kui märkas juba kaugelt Ceciliet, oma kooliõde, keda ta on juba suhteliselt kaua, mingi esimesest päevast saati piinanud.
|
|
|
|
Post by Cecilie Lewbot on Jun 22, 2009 17:52:25 GMT 3
Cecilie pilk tõusis peale mõningat pastalde jõllitamist üles, märgates kaugemalt lähenevat Tom-i. Tüdruku huulile tekkis automaatselt lai naeratus. ''TOMMMM !'' hüüdis ta üle terve pargi, nii et iga lind, loom ja inimene pidi seda kuulma. Cec teadis, et selline tähelepanu avaldus pole Thomasele eriliselt karvamööda ja noh, see oligi peamine põhjus miks ta poissi nii tervitas.
|
|
|
|
Post by Thomas J. MacQuirell on Jun 23, 2009 16:41:51 GMT 3
Võpatanud kergelt kui Cecilie tema nime karjus, muigas Thomas hetkeks, ennem kui sammud uuesti tüdruku poole seadis. "Hommikust sullegi," viipas ta õrnalt käega, olles tüdrukust vaid paari meetri kaugusel. Sasinud hetkeks enda juukseid, nii et need suhtkoht ogadena turritama jäid, surus noormees käed sügavale taskusse, pilk endiselt Ceciliel.
|
|
|
|
Post by Cecilie Lewbot on Jun 23, 2009 16:50:19 GMT 3
Cecilie muigas kergelt, kui poiss temani jõudis. ''Hommik jah.'' vastas Cec kiirelt, viisakama tervitusega. ''Ja mis väikest Tomikest sellisel kellaajal parki toob?'' päris neidis seejärel naerdes, skeidikandadega vaikselt vastu purskkaevu äärt tagudes. Oli äärmiselt tore, et Tom parki tulnud oli, nüüd ei saanud vähemasti igav hakata.
|
|
|
|
Post by Thomas J. MacQuirell on Jun 24, 2009 21:21:22 GMT 3
Silmitsenud hetkeks tüdrukut kergel kulmukergitusel, väreles noormehe suul hetkeks naeratus. "Kas jalutamine on tänapäeval minu sugustele keelatud? Või pole lihtsalt kellaaeg sobilik? Aga muidu sulle teadmiseks, siis ma tulin tõesti jalutama, et õhtusest möllust maha rahuneda," lausus ta kergelt külmal toonil, nagu igakord kui ta kellegagi räägib. Selline ongi tema loomulik hääletoon.
|
|
|
|
Post by Cecilie Lewbot on Jun 24, 2009 21:28:56 GMT 3
Cecilie muigas, kuuldes Tomi vastust. ''Ära murtse, Tänapäevalgi võid sa ringi jalutada. Vähemalt veel.'' lausus tüdruk naerdes, vaikselt poissi justkui ''kaastundlikult'' õlale patsutades. Ceci vastik komme teisi nöökida, hakkas võimust võtma. ''Ohhoo! Õhtusest möllust? Sa panid pidu?'' päris Ceccy seejärel, käsi sügavamale varrukatesse tõmmates ja huvitatult poissi jälgides.
|
|
|
|
Post by Thomas J. MacQuirell on Jun 29, 2009 19:53:01 GMT 3
Kergitanud hetkeks vaevumärgaval muigel kulmu, turtsatas Tom kuuldavalt. Vähemalt enda jaoks. "Sa tead ju väga hästi, et ma ei pane pidu. Ning mulle pole need meeldinud ajast, mil ma sündisin. Mul pole seda õiget peohinge. Või kuidas," muigas noormees vaikselt - taaskord. Ristanud sõrmed ja pannud käed kuklale, taganes ta paar sammu, tehes koha peal mõned üksikud tiirutamised.
|
|
|
|
Post by Cecilie Lewbot on Jun 29, 2009 20:59:20 GMT 3
Cecilie muigas, pilku Tom-il hoides. ''No ma lihtsalt mõtlesin, et äkki sa otsustasid lõpuks aru pähe võtta ja ühe korraliku läbu maha pidada.'' sõnas tüdruk naerdes, kujutledes samas poissi ette läbutsemas. See oleks vägagi harjumatu. Ceci pilk liikus hetkeks sissepääsule, kui sealt mingisugune väike muki sisse tuli ja läks siis tagasi Tomile, huulil ikka naeratus.
|
|
|
|
Post by Thomas J. MacQuirell on Jun 29, 2009 22:39:12 GMT 3
Pööritanud hääletul pominal silmi, prontsatas Tom äkitselt pingile istuma. Ehmatades see juures ka end. Aga õnneks mitte nähtaval viisil - noh näiteks võpatuse või ehmunud pilguga. Tema pilk oli endiselt lõbus, aga samas veidike külm ning tema keha ei läbinud ühtegi värinat ega muud selle laadset asjandust. Hetkeks tüdrukule säravalt naeratanud, viis ta pilgu samuti mutikesele, jäädes teda pikaks ajaks vaatama. TOM! Ma tean, et sa oled näljane, aga too seal pole toit, võpatades vaevumärgatavalt kui kuulis iseenda häält enda peas karjumas, keeras noormees kiirelt pilgu Cecile.
|
|
|
|
Post by Cecilie Lewbot on Jun 30, 2009 0:11:52 GMT 3
Cecilie muigas, pilku pargis ringi lastes käia. Kedagi huvitavat ei paistnud. Ainult puud, mõned üksikud loomad ja muu selline. ''Niisiis. Mis sa siis vahepeal teinud oled?'' jätkas tüdruk vestlust, jalgadega purskkaevu tagumist jätkates. Neidis hoidis pilku Tom-il, suu nagu tavaliselt kaardunud naeratuseks.
|
|
